Kell tiksub, aeg liigub. Aega on vähe. Milleks? Absoluutselt kõigeks. Koolitööde tegemiseks, magamiseks, naermiseks ja lõbutsemiseks. Jah, just kõige paremateks asjadeks nagu magamine, naermine, nupžu ja oma tšikkidega koos olemiseks jääb ilmselgelt liiiiiiiga vähe aega. Ja seda lihtsalt pole kuskilt juurde võtta.
Kahju. Ma olen nii läbi pigistatud, et isegi naer tuleb mõningatel hetkedel vaevaliselt. Kohustusi tuleb vähem võtta. Või siis teine võimalus, tuleb rohkem abilisi. Viimastel nädalatel olen aru saanud ja veelgi rohkem kinnitust leidnud, et loota saab põhimõtteliselt iseendale. Ja see blogi tundub viimasel ajal ka nii hädaldamist täis. Zad.

Saamas on ka väga rõõmsaid hetki. Reedel oli retropidu, mis tegi tuju heaks. 8 tunniga 6 tantsu mõelda, on kõva sõna. Vähemalt mina arvan nii. Siinkohal tervitaksin oma kallist nupžut STENNNUT, kes mulle kojutulles paraja komöödia tegi. Nalja sai ja pinged taandusin nv-l. Kuid rutiin algab juba homme. Aga eks ma üritan selle kooliaja mõnusalt üle elada.
Mitte miski ei inspireeri mind. :( Well, jah, okei hea haridus on asi, mille nimel me kõik õpime. Et saada hea töökoht ja veel parem palk. Aga kui palju me sellele igapäevaselt mõtleme? Okei, mõtleme, aga liiga vähe. Ja damn, mina olen üks neist vähestest. Ma ei oska selleks midagi teha ka.
Ojeee, teisipäeval tuleb arenguvestlus, mis on minu jaoks pointless. See jutuajamine mind küll kuhugi poole ei arenda. Iga aasta samad eesmärgid, ootused ja lootused. Ainuke vahe on selles, et see aasta on mul eesmärkide täitmine märksa raskem. Aga ma üritan.. kõigest väest! Ja üritan tihedamini blogida!;)

Seeee yaaa, düüüüüüüüüüds. ^^