Oma aega oodanud talvemantel tuleb kapist välja otsida. Külm on, vähemalt minu jaoks. Varem polnud kraadiklaasi näit minu jaoks nii oluline. Võis olla nii külm kui tahes, mina käisin ikka oma roosade Honolulude pükstega. Nüüd olen muutunud täielikuks külmavareseks. Mul on kuidagi selline rahuolu tunne seespool, samas aga pole ka. Naerge või ei, kuid see sügis tekitab kuidagi.. kuidagi mõnusat hõngu/tunnet. Imelik, miks me koguaeg tahame asju, mida natukene aega tagasi ei tahtnud? Kui oli mõnus kuum suvi, tahtsime natukene jahedust. Nüüd kui on see jahedus on käes, siis tahame natukene kuumust. Nevermind, jutt kuidagi ei jookse täna.
Tee on hea asi, on alati olnud. See on olnud mu lemmarjook läbi aegade. ja tänu oma musile tuli jälle see mõnus piparmünditee meelde:) Muidugi šoks selle juurde muudab asja perfektseks! Kool on raske ja väsitav. Vaatasin siin pilte ja mõtlen, et kuidas saab kõik nii kiiresti muutuda? Ja kuidas inimesed on võimelised kõik hea, mis oli, hävitama? Müstika.