Mind valdab hetkel täielik eneriga ülejääk. Ma olen juba mitu lugu järjest üksi toas tantsinud- tundub naljakas, aga mulle meeldib. See on minu viis oma emotsioone välja elada. Kõigi unistuste kohaselt kuuluks mulle tuba, mis on täis peegleid ja stangesid. Muidugi oleks seal muusikakeskus kõikvõimalike muusikatega ning ma arvan, et te leiaks mind just sealt toast väga tihti- tantsides- oma emotsioone väljendades. Vaheaeg teeb head. Ärkasin täna 12.06 ja peab tunnistama, et tunnen ennast suhteliselt puhanuna, kuid see kõik kaob, kui peab suunduma reaalsusesse-kooli. Muide, nädalavahetusel Tartus olles oli inimesi jälgida väga huvitav. Põhimõtteliselt igal inimesel, kes vastu jalutas, oli oma style. Ja mulle see meeldis. Mitte see, millised stiilid inimestel on, vaid nende inimeste julgus. Julgus teistest erineda ja näidata, mida kõike saab ühe tavalise valge pluusiga kokku kombineerida. Aga siin, Antslas, oleks see liiga palju tahetud. Ma pean silmas iga inimese own style'i, sest see siin on ju väikelinn ja inimestel pole ju muud teha, kui teisi vaadata ja lihtsalt klatšida. Kuigi viga võib olla ka selles, et inimesed ei tunneta enda stiili. Näiteks nagu mina. Ma pole ikka veel n.ö oma stiili leidnud. Kannan seda mida ma tahan ning mis on seljas mugav. Ja tuleb tunnistada, et moest ei tea ma ka mitte midagi. Käisin eile jalutamas, üksi. Ja täitsa mõnus on lihtsalt kõndida, klapid oma lemmikmuusikaga peas. Vaheajaks otsesid plaane pole, eks näis mis saama hakkab. Ja ega ilm ka eriti kiita pole, niiet väljas pole ka suurt tegevust. Peatse blogimiseni! Enjoy urself! ^^