Mõtlesin, et kirjutaksin natukene sõprusest. Ma olen sellel teemal kirjutanud palju kirjandeid, isegi väga palju.. aga tuleb tunnistada, et just see ongi mind sõpruse üle mõtisklema pannud. Ma ei mõista inimesi, kes arvavad, et iga uus TUTTAV on nende südamesõber/sõbranna. Parim sõber/sõbranna pole see, kellega sa kohtusid 24 tundi tagasi. See ei tee sellest inimesest sinu parimat sõpra, kui sa lisad temast orkutisse pildi, kirjutad pildi alla romaani: BF4ever, meie sõprus on kui pärl, mis ei purune eal jnejne.. Jah, see on armas, kui keegi lisab oma sõbrast pildi ja jagab talle seal komplimente, aga ainult siis, kui see kõik on tõsi ja kui ta on sulle tõesti parim sõber."SÕBRAKS" saab inimene nimetada ennast siis, kui ta on koos sinuga nii heas kui halvas/kõige halvemas.. kui ta toetab sind ka siis, kui sinuga midagi juhtub. ( I mean, õnnetus vms) Sõpradeks saamine võtab kaua aega. Ei saa öelda kindlat aastaarvu, aga eks "sõbrad" tunnetavad selle ise ära, kuid enamus sõpruseid võtab aega aastaid. Jaah, mina pole mingi ütleja ja kui inimesed tõesti tunnetavad oma sõprust, siis laske käia. Aga see kõik on lihtsalt MINU arvamus.. ja kõigi inimeste arvamused ei ühtigi, eks. aga avaldage arvamust ja kirjutage, mida arvate.. ja andke mõtteid, millest kirjutada. Tsauplau ^ :)
jah, ma ei pea pildi alla kirjutama misignes reidikeeles :D sa tead ise kui väga sõberid me oleme
ReplyDeleteJah, Linnu ma tean seda isegi.. ja ma loodan, et Sina ka :)
ReplyDeleteÜkskord ühes seltskonnas paar tundi ja sellele järgnev iseloomustus "sinuta oleks mu elu mõttetu" tundub mulle ka ebasiirana. See pole ju kohe sõprus, vähemalt minu jaoks.
ReplyDeleteõige Elise ;)
ReplyDeleteJube hästi kirjutad Elise:)
ReplyDeleteSellest oleks veel nii palju kirjutada,kuid väga hea ja mõistagi samal meelel.
ReplyDelete